Wienerbergeri Aseri tehas linnulennult
© Heikki Avent / Wienerberger AS

Tehas

Aseri tellisevabriku ajalugu

Vabriku asutas 1899. aastal Aseri ja Koogu mõisa omanik, maanõunik parun Hermann Otto von Schilling (1839-1902). 1902. aastal andis vabrik oma esimese toodangu.

Aseri mõisa maale, Meriküla oja kaldapealsele püstitati vabrikuhooned, elamud ja jõujaam, seati sisse veevarustus, rajati paekivikarjäär ja Kambriumi sinisavi savivõtukoht ning Sonda-Aseri raudteelõik Sonda raudteejaamani. Raudteeharu põhiroll oli tsemenditehase toodangu väljavedu suurele Tallinna-Narva raudteele, et kaup edasi viia.

Asutati ka Aseri tsemendivabriku algkool. 1905.–1922. aastani pidas Aseri tsemendivabrik kahe õpetajaga kooli omal kulul üleval. Kalvi valla Aseri tsemendivabriku töölistele ehitati Aseri paekalda paljandi servale Tsemendi tänava äärele, ühiskondlikud hooned ja vabriku ametnike ning juhtkonna hooned ehitati lõuna poole, loodud Aseri pargi taha Pargi tänava äärde. Paisuga tõkestatud Meriküla oja moodustas paisjärve. 1905. aastaks oli asulasse ehitatud 16 tööliselamut, sh kolm mahukat 32 korteriga kahekorruselist elamut, kolm 16 korteriga kahekorruselist elamut ja neli kahekorruselist elamut. Pargi tänaval asus kirik, koolimaja, haigla-polikliinik, 3 tehase juhtkonna elamut ja hotell-võõrastemaja, Kordoni tänava ja Pargi tänava ristmikul.

Aseri tsemendivabriku toodang saavutas "Asserian cement" kaubamärgi all rahvusvahelise tunnustuse oma kõrge kvaliteedi eest ja oli enne Esimest maailmasõda suure nõudlusega, kuna suurriigid teostasid suuri sõjalisi militaarkaitseehitiste rajamist, milles kasutati ohtralt tsementi. Aastatel 1910–1913 viidi läbi tehase moderniseerimine. Enne Esimest maailmasõda saavutas tehas oma kõrgpunkti, tootes ligi 300 000 tuhat tonni tsementi aastas ning tehases töötas 900 töölist. Põletusahjude juures asetsesid 10 punastest tellistest laotud, kuni 65 meetrist korstent. 

Eesti iseseisvumine ning Venemaa turu kadumine mõjutas otsustavalt vabriku saatust. 1922. aastal loodi vabriku baasil O/Ü Telliskivitehas "Saue", 1927. aastal valmis Aseri tellisetehas, hiljem lisandus toodangusse põllutorude ja katusekivide tootmine.

Vabrik lõpetas tegevuse 1927. aastal. Vältimaks konkurentsi, maksis Kunda tsemenditehas Aseri tsemendivabriku omanikele mittetöötamise eest, töölistele anti tasuta korter ja maa. Kunda tsemenditehas ostis Aseri vabriku 1934. aastal, vabriku hooned lammutati.

1936. aastal loodi Riiklik A/S "Riiklikud Tellisetehased", telliskivitehas "Saue" hoonetes Aseri sadama lähedusse. 1939. aastal alustas Aseri tehas lisaks välismaal juba kindla turu soetanud kärgtelliskivile valmistama uut telliskivi liiki. Tegemist oli erilise laekiviga, mille peamiseks paremuseks raudbetooniga võrreldes oli see, et uus laekivi ei vajanud nii tugevaid terastugesid kui betoon, mille tõttu kivi oli odavam. Peale selle oli uus laekivi soojuse- ja helikindel. Kavandati ka Aseri sadama arendamist, mille lõpulejõudmisel pidid kaduma rasked ja kulukad ümberlaadimised, sest selle ajani ei pääsenud ükski laev otse sadamasse, vaid pidi lasti peale võtma eemal merel, kuhu telliskivid veetakse mootorpaatidega ja praamidega.

1940. aastate alguses tehas natsionaliseeriti ja ehitati lõpuni nõukogude võimu poolt, rajati uus ringahi ja kuivatiplokk, lisaks raudteeharu materjalide transpordiks. Vabriku väljaehitamiseks kasutati aastatel 1946–1953 vange. Tänapäeval Aseris kõrguvad tellisetehase korstnad on ehitatud 1947. aastal. Algsed Aseri tsemendivabriku korstnad lammutati 1939. aastal.

Tänapäevani on säilinud vangide ehitatud Tsemendi tänava ääres Aseri tellisetehase veetorn, ringahjude korsten, vangide saun ja paekividest laotud ellipsikujulise võlvlaega Aseri raudteesild. Aseri tellisetehase tegevus taastati 1947. aastaks. 1960-1970 aastatel uuendati tehast, laiendati tellisetehase tootmist ja ehitati uued mahukad tootmishooned. 1965. aastal rajati vana tsemenditehase kohale, uus drenaažitorude tsehh. Alles jäid vaid tänapäevaks kultuurimälestiseks tunnistatud endisaegsed vabrikuhooned - pöördahjude hoone ja silohoone, Aseri tsemendivabriku korstna varemed.

1993. aastal andis Vabariigi Valitsus loa moodustada rahvusvahelise firma AS Aseri Tellis, kus osanikeks olid Rudus Oy (69%) ja RAS Aseri Tehas (31%).

Aseri tellisetehase tänapäev

2001. aastast kuulub tellisetehas Wienerberger AS-ile. Uueks kaubamärgiks sai Terca tootmisvõimsusega 19 miljonit tellist aastas.

2006. aastal avas Wienerberger AS Aseris uue tellisetehase. Austrias paiknev Wienerberger AG investeeris Aseris avatud uude tehasesse veerand miljardit krooni. Tehase käivitamisega lisandus 30 töökohta. Tööle jäi ka vana tellisetehas, kus toodeti umbes 18 miljonit tellist aastas. Uues tehases hakkas Wienerberger Eesti AS valmistama kõrgekvaliteedilist fassaaditellist. Vanas tehases jätkus nii fassaaditelliste kui eritelliste ja käsitsi vormitud telliste tootmine.

Aseri tellisetehase tootmisvõimsus ületab 50 miljonit tellist aastas. Lisaks viimistlustellistele valmistatakse tehases ka erinevates formaatides täistelliseid ahjude, kaminate ja korstnate ehitamiseks ning interjööris kasutamiseks. 

2011. aastal alustasime Aseri tehases ka klinkersillutuskivide tootmist ning toodame neid nüüd kareda pinnaviimistlusega kuues formaadis ja neljas värvitoonis.

2016. aastal lisandusid tootevalikusse keraamilised tellisplaadid.

2017. aastal alustasime projektiga luua uus ja modernne savi ettevalmistamise osakond. Kõik tootmisliinid saabusid meile Prantsusmaa Wienerbergeri tehasest, mida oli varasemalt juba mõnel määral kasutatud. Ehitusprotsess kestis 18 kuud.

2018. aasta lõpus avasime kogu Wienerbergeri Grupi modernseima savi ettevalmistamise osakonna, mille kogumaksumus oli 1,8 miljonit eurot.

Aastate vältel on sorteerimises töötanud vaid inimtööjõud, kes oma kätega on kive tootealustel tõstnud. Eesmärgiga saavutada kõrgem tööohutus ja heaolu meie tootmises, otsustas Viini peakontor 2020. aastal teha 700 000 eurose investeeringu ja võtta kasutusele automatiseeritud sorteerimise ja pakendamise liini.

Paigutus ja arendustööd on kestsid 2020. aasta lõpust kuni 2021. aasta lõpuni. Sellega saavutasime efektiivse ja automatiseeritud tootmisliini, kus meie suurteks abilisteks on 3 uut robotit. Uus liin avati 2021. aasta maikuus. Uue automaatse sorteerimise ja pakendamise liini pidulikust avamisest saad lähemalt lugeda siit.

Alates 2021. aasta sügisest oleme tegelenud vana tehase, mis ehitati 1962. aastal, lammutamisega. Otsus lammutada tehti, sest kinnistu oli väga halvas seisukorras ja sellega kaasnesid liiga kõrged riskid tööohutusele. Seoses selle projektiga tuli läbi viia ka uuendatud gaasi, vee ja elektri taristute moderniseerimine. Käesoleval hetkel tööd veel käivad ja planeeritud projekti lõpp on suvi 2023.

2022. aasta maikuus viisime lõpuni ka uue modernsema lõikamisliini sisseviimise meie pressiosakonnas. Uue masinaga saavutasime kõrgema tootmisefektiivsuse ja täpsuse.

Aseri tellisetehase suur võimsus võimaldab varustada kogu Baltikumi ja tarnida eestimaiseid tooteid teistessegi riikidesse, kindlustades seeläbi piirkonnas oma turupositsiooni.

2022. aasta detsembris käisime Aseri tehases ja filmisime üles meie tootmisprotsessi. Järgnev video on selle võttepäeva tulemus. 

Brick Slips
© Heikki Avent / Wienerberger AS

Leia sobiv toode!

Tutvu meie tootevalikuga ja leia sobivad tellised, tellisplaadid, sillutuskivid, katusekivid ja ehitusplokid ning oledki sammukese oma visiooni teostamisele lähemal!

Külasta meie näidistesaali!

Siit saad parima ülevaate Wienerbergeri keraamilistest fassaaditellistest, ahjutellistest, tellislaatidest, sillutuskividest, katusekividest ja ehitusplokkidest ning anname professionaalset nõu!