"Kultuurikatel on Tallinnas asuva endise elektrijaama nimi. Renoveerimisprojekt keskendub lihtsatele ruumi organiseerimise põhimõtetele, et rahuldada uute loominguliste kasutajate vajadused. Projekti kontseptsioonis on peamine tagada avatus," räägib Siiri Vallner rahvusvahelises tellisarhitektuuri tutvustavas ajakirjas Architectum.
Elektrijaama esialgne kompleks ehitati 19. sajandil ning see sai 20. sajandil mitmeid lisandusire. Kõik hooned on kantud kultuurimälestiste nimekirja, need kuuluvad Tallinna linnale ning asuvad vanalinna ja mere vahel. Pärast ulatuslikku renoveerimist pakub kompleks nüüd erinevaid saale esinemiseks ja proovideks, klubiruume, stuudioid ja kontoriruume, mis on integreeritud jätkuva ühisruumiga, võimaldades ruumidele igasuguseid uusi kasutusvõimalusi. See muudab ala täiuslikuks kõikvõimalike sündmuste korraldamiseks ning pakub oma 11 200 m2 põrandapindalaga küllaga ruumi loovuse jaoks.
„Me lisasime uusi asju väga piiratud hulgal. Korsten ja suitsulõõrid, kus me telliseid kasutasime, olid juba sellised ebatavalised ja muljetavaldavad ruumid, nii et me otsustasime järgida olemasolevaid jooni,“ räägib Siiri Vallner.
Projektis keskenduti lihtsatele ruumi organiseerimise põhimõtetele, et rahuldada loominguliste kasutajate vajadusi. Pingeline eelarve oli paras väljakutse – mistahes sekkumine pidi olema täpne ja asjakohane. Projekti kontseptsioonis oli peamine tagada avatus – et võimaldada hilisemaid lisandusi ja veel planeerimata arendusi. Väliste impulsside integreerimiseks kasutati töötube ja koguti ideid kasutajatelt. Projekti oluline osa oli teabevahetus erinevate osapooltega. Disainikontseptsioon töötati välja kõrvuti uue Kultuurikatla enda kontseptsiooniga. Projekt valmis etappide kaupa, paljud ruumid varustati vaid kõige hädavajalikuga, nii et uus kasutaja saaks need tulevikus ise lõpetada.
Renoveerimisprojekti jaoks valiti materjalid algsest arhitektuurist lähtudes. Asendused ja uued lisandused tehti taktitundeliselt ning pinnad jäeti viimistlemata, nii nagu need olid oma algses seisus. Vanast tehasest leiate paljast betooni, terast ja telliseid ning isegi interjöör on sageli jäetud puutumata ja integreeritud üldisesse kujundusse. See loob ainulaadse õhustiku. Hoolimata sellest ebatavalisest tööstuslikust välimusest või ehk just selle tõttu on hoone valitud selle aasta peamiseks ürituste toimumispaigaks, kui Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.
KAVAKAVA on Eestis tegutsev arhitektuuribüroo, mille võtmeisikuteks on Siiri Vallner ja Indrek Peil. Nende töö on alati kohaspetsiifiline, tõstes esile konkreetse koha võimalusi. Samal ajal on nende siht kutsuda esile uusi olukordi. Kui vanas struktuuris on piisavalt tõelist ja ehedat materjali, siis muudavad nad vana hoone millekski uueks ja loominguliseks. Siiri Vallner räägib oma lähenemisest renoveerimisprojektides.
Hiljuti lõpetasite te Tallinna uue üritustekeskuse – Kultuurikatla – renoveerimise. Mis oli selle konkreetse projekti juures suurimaks väljakutseks?
Kultuurikatel on endine elektrijaam, mis asub vanalinna ja merekalda vahel. Kompleks rajati järk-järgult, mõned osad 19. sajandil, kuid suurem osa sellest eelmise sajandi jooksul. See on kantud kultuurimälestiste nimekirja, nii et ruumikasutust ei olnud lihtne muuta ega teisendada.
Kuidas te tulete toime piirangutega, mida hoonete renoveerimise juures sageli ette tuleb?
Loovalt. Antud juhul oli peamiseks kujundusvahendiks eemaldamine, et paljastada olemasolev struktuur kõige atraktiivsemal viisil.
Kas see tähendab, et te töötasite välja kava algsete materjalide ja struktuuride näitamiseks, vastandina uute elementide lisamisele?
Me lisasime uusi asju väga piiratud hulgal. Korsten ja suitsulõõrid, kus me telliseid kasutasime, olid juba sellised ebatavalised ja muljetavaldavad ruumid, nii et me otsustasime järgida olemasolevaid jooni. Algselt oli kõik ehitatud tellistest, kuna sees oli temperatuur kõrge. Seetõttu kasutasime me uue lisaruumi, suitsulõõride katuse jaoks samuti telliseid.
Kuidas te määratleksite probleemi ehitismälestise renoveerimise ja samal ajal kaasaegseks kasutuseks sundimatu loomingulise kohta pakkumise vahel?
Me muutsime elektrijaama kunstnikele ja muusikutele mõeldud sundimatuks kultuuripaigaks. Ruumikontseptsioonis on peamiseks omaduseks avatus ja paljastatud materjalid – tellis, teras ja betoon. See võimaldas meil saavutada eheda disaini isegi vähese rahalise investeeringuga. Tõepoolest, eelarve oli väga piiratud. Ja see tähendab seda, et igas sekkumises tuleb olla väga täpne ja asjakohane. Nüüd, pärast renoveerimist, on seal saalid esinemiseks ja proovideks, seal on kunstnike ateljeed, kontoriruumid ja palju ühisruumi. Disainikontseptsioon töötati välja kõrvuti Kultuurikatla enda kontseptsiooniga.
Millised projektid on teie meelest renoveerimiseks kõige sobivamad?
Kõik, kus on veel alles piisavalt tõelisi ja ehedaid materjale. Näiteks tellis on üks neist materjalidest, mis sobib hästi sedalaadi tööks – uute ja vanade materjalide ühendamiseks. Meie kogemuse järgi on edukaks taaskasutuseks vajalik integreerida välised impulsid, viia läbi töötubasid ja kuulata kasutajate mõtteid. Kui te suhtlete erinevate osapooltega, siis suudate ka luua uue sisu.
Hoone renoveerimisel võib täielikult muuta välisilme esteetikat, nagu teie Raua sauna projekti puhul. Kuidas ja millal see idee esile kerkis? Millised on kogu hoone tellisest pitsiga katmise põhjendused?
Sellel juhtumil oli olemasolev hoone ise väga lihtne, kuid see asus peenes piirkonnas, kus enamik hooneid on kaitse all. Niisiis vajasime midagi tagasihoidlikku, mis ei riivaks muinsuskaitseametit, kuid oleks siiski selgelt uus ja värske. Oluline oli ka see, et sees oleks loomulik valgus, kuid ilma interjööri avamata loomulikult. Teise asjana soovisime, et meie hooned vananeksid kaunilt ja selle jaoks on tellis täiuslik. Renoveeritud vanemad osad on originaalis segu art decost ja funktsionalismist ning me kujundasime ümber tänavapoolse paviljoni, mis ümbritseti tellisepitsist struktuuriga. Uus välisilme seostub tagasihoidlikult, kuid selgelt kultuurimälestiste piirkonnaga.
Mis muudab renoveerimisprojektid eriliselt huvitavaks?
Varasemate ruumiideede avastamine, „lugemine“ ja ümberkorraldamine. Kui me alustasime Kultuurikatla kavandamist, siis kaalusime ruumilisi seoseid nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Nii näiteks pääseb keldrisse korstna kaudu, lisades tavapärasemale ruumis horison¬taalselt liikumisele uue dimensiooni.
Millised on renoveerimise eelised?
Midagi olemasolevat kasutades on palju lihtsam luua mitmekülgseid ja tähendusrikkaid kohti kui siis, kui alustaksite nullist. Teiselt poolt osutub renoveerimine sageli palju kallimaks kui täiesti tühjalt kohalt alustamine. Kuid arhitektid võivad trendiloojatena tuua mängu uusi meetodeid ja esteetikat, mis on palju taskukohasemad.
.jpg)
.jpg)
