2025. aasta suveks valmis aadressile Traani tee 1 Saku Gümnaasiumi uus kooli- ja spordikompleks TÄPP, kergejõustikustaadion, jääväljak ja erinevad välialad. Uus õppehoone TÄPP on mõeldud kuni kaheksasajale õpilasele ja selles õpivad 5.-9. klasside õpilased.
Saku uut koolikompleksi võib pidada omavalitsusliku ambitsiooni ja Eesti kooliarhitektuuri küpseimaks sümboliks — hoone, mis ühendab kogukonna, looduse ja kaasaegse mõtlemise.
Õppehoone juures on Saku aleviku esimene kunstmuruga kergejõustikustaadion, mängu- ja pallimänguväljakud ning talvine jahutusega uisuplats. Uue õppehoone valmimise järel tekkis Sakku Eestis ainulaadne koolilinnak, kus õpilased õpivad kolmes erinevas hoones, mida tulevikus ühendab Saku aleviku keskpromenaad.
Uue õppehoone, staadioni, jääväljaku ja väliala ehitamine on Saku vallale läbi aegade suurim investeerimisprojekt. Kogu ehitatava ala suurus on ligi 4 hektarit ja valmis ehitatakse ka tulevase keskpromenaadi esimene osa. Ehituse maksumuseks on 29 miljonit eurot. Ehituse peatöövõtja on Nordecon AS. Uue koolimaja arhitektuurse lahenduse on loonud Salto Arhitektuuribüroo OÜ.
14. veebruaril jagati Tallinna Linnateatris pidulikul auhinnatseremoonial 2025. aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -loojaid. Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskuse eest pälvisid Salto arhitektid mitu väärikat preemiat. Lisaks Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale ja Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale pälvis Salto ka Eesti Kultuurkapitali sisearhitektuuripreemia, mille nad pälvisid koostöös Pille Lausmäe sisearhitektuuribüroo ja maastikuarhitekt Maarja Gustavsoniga (Polka).
Vestlesime Saku Gümnaasiumi uue kooli- ja spordikompleks TÄPPi teemal Salto Arhitektuuribüroo arhitekti Kerstin Kivilaga ja meie vestluse tulemust saad lugeda allpoolt.
Projekti idee oli luua meeldejääva karakteriga hoone, mis toimiks Saku valla elanike kogunemiskohana ning spordi- ja kultuuriürituste baasina. Ülesandeks oli kavandada kaasaegne ja energiasäästlik koolikompleks enam kui 1100 õpilasele. Oluline oli liita õppehoone ja mastaapne spordihoone arhitektuurselt ühtseks tervikuks, mis sobituks looduslikku reljeefi ja Saku teaduslinnakuga. Lisaks koolitööle pidi kompleks pakkuma tipptasemel sportimisvõimalusi ja omapärast keskkonda valla ühisürituste korraldamiseks, toimides uue maamärgi ja ühenduslülina Saku südames.
Kogu ligi 6 ha maa-ala on lahendatud õppemaastikuna, kus põimuvad hooned ja välirajatised. Koolihoone ja suur spordisaal on liidetud üheks kompaktseks mahuks. Koolimaja paigutub krundi põhja- ja lääneküljele, toimides loomuliku barjäärina liikluse ja koolihoovi vahel. Selline asetus avab sisehoovi ja spordiväljakud lõunapäikesele ning loob rahuliku keskkonna. Koolimajast eraldi asub staadionihoone, mis teenindab seda ümbritsevat staadioni, korvpalliväljakuid ja jääväljakut. Staadionihoonele on projekteeritud avara kolmnurkse vormiga varikatus, mis pakub pealtvaatajatele nii kaitset ilmastiku eest kui ka mugavaid istumisvõimalusi. Kogu ala selgrooks on alasid ühendav promenaad, mille serva jääb põnevate atraktsioonidega mänguala. Krundi metsasemasse ossa on aga integreeritud seikluspark ja loodusrada koos väliõppeklasside ning lõkkeasemega, pakkudes võimalust viia õpitegevus vahetult loodusesse.
Tänapäevane õpikeskkond tugineb põhimõttele, et õppida saab igal pool, ning TÄPP on projekteeritud seda vabadust toetama. Hoone on loodud võimalikult avatud ja valgusküllasena, kus klaaspinnad koridoride ja klasside vahel toovad ruumidesse läbipaistvust ning loovad ühtse, toetava atmosfääri.
Klassiruumid on planeeritud funktsionaalselt: need on varustatud kaasaegse digitehnoloogiaga ja pakuvad piisavalt seinapinda õpilaste tööde eksponeerimiseks. Klassiväline ruum on aga liigendatud nii, et igaüks leiab endale sobiva nurgakese – olgu selleks vaikne pesa individuaalseks süvenemiseks, ala grupitöödeks või avatumad kohad auditoorseks õppeks. Erinevad istumis- ja mängualad muudavad liikumisruumi hubaseks ja kutsuvaks sotsiaalseks keskkonnaks.
Hoone üheks eriliseks osaks on kolmanda korruse katuseaed, mis pakub vahetut kontakti loodusega ka siseruumidest väljumata. Ümmargustes betoonpottides kasvavad mägimännid ja puitterass loovad jaapanlikult minimalistliku ja rahustava oaasi. Selle meditatiivse keskkonna ääres asuvad teadusklassid, kus õpikeskkond ja loodusvaade omavahel põimuvad.
Õppimine laieneb hoonest välja ka väliauditooriumisse, samal ajal kui maja sees pakub siseauditoorium professionaalset keskkonda seminarideks. Hoone süda – multifunktsionaalne aatrium – toimib igapäevaselt sööklana, kuid on tänu oma läbimõeldud arhitektuurile ja akustikale suuteline võõrustama ka suurejoonelisi kontserte ja üritusi. Nii toetab maja tervikuna paindlikkust, koostööd ja loovust.
Õpilase ruumikogemus algab juba teekonnast kooli. Oleme seadnud prioriteediks mugavad ja turvalised ühendused jalakäijatele ning ratturitele, et soodustada tervislikke liikumisharjumusi kohe päeva alguses. Kooliümbrus on piireteta ja avatud kogu kogukonnale, sulandudes loomulikult Saku aleviku ruumi. Selleks, et säilitada keskkonna inimsõbralikkus ja looduslähedus, on autode parkimisalad peidetud diskreetselt puudesalu vahele, hoides kooliesise ala vaba ja turvalisena.
Hoonesse sisenemisel on liikumine loogiline ja kiire – kohe sissepääsu kõrval asub garderoob, mis võimaldab mugavalt jalanõusid vahetada ja suunduda edasi õpikeskkonda. Koolihoone suured klaaspinnad loovad katkematu visuaalse sideme väliskeskkonnaga, mis mitte ainult ei too majja valgust, vaid kutsub õpilasi vahetundide ajal õue mängima ja aega veetma.
Hoone keskel paiknev spordisaal tekitab vahetu visuaalse seose õppetöö ja liikumise vahel. Spordisaal on kooli üldaladelt vaadeldav, mis rõhutab liikumist kui haridustee loomulikku ja lahutamatut osa, muutes sporditegemise õpilase jaoks igapäevaseks ja kättesaadavaks kogemuseks.
Projekti iseloomulikumaks arhitektuurseks elemendiks on varikatuse ja aatriumi kolmnurkne sõrestiklagi. See geomeetriline struktuur võimaldab katta suuri sildeid ilma vahetugedeta, luues avara ja takistusteta ruumi. Liimpuidust struktuur ei ole vaid kandev element, see loob ruumi unikaalse rütmi ja tekstuuri, pakkudes samas ka suurepärast akustilist summutust. Soe puitstruktuur vastandub skandinaavialikult kargetele seinapindadele.
Projektis kasutatavad geomeetrilised vormid ja joondumised on puhtad ning selgepiirilised, luues põneva dialoogi ranguse ja mängulisuse vahel. Kui hoonele annavad iseloomu range akende rütm ja varikatuste teravad nurgad, siis sellele pakuvad pehmet vastukaalu ringjad elemendid nagu ümmargune sisehoov, suured ümmargused katuseaknad ja sisearhitektuursed detailid.
Üheks olulisemaks energiatõhususe faktoriks on optimaalne pindala ja välisperimeetri suhe – selle saavutamiseks paigutasime spordihoone mahu hoone südamikku, mille ümber koonduvad kõik ülejäänud ruumid. Samuti kasutasime ära maapinna reljeefi, uputades vähem valgust vajavad ruumid osaliselt maa sisse. Klassid on koondatud ratsionaalseteks ruumiplokkideks ning on paigutatud õppetööks parima võimaliku orientatsiooniga põhja ja lääne suunas. Hoone avalikud siseruumid on avatud hommiku- ja lõunapäikesele. Sisehoovipoolsele küljele projekteeritud varikatus varjestab otsese päiksevalguse. Lisaks arhitektuursetele võtetele on hoone varustatud kaasaegsete tehnosüsteemidega ning katus on kaetud päikesepaneelidega.
Saku on ajalooliselt tellise-alev ja soovisime seda traditsiooni jätkata. Valisime fassaadiks tellise, kuna see on vastupidav, naturaalne ja väärikas. Punakaspruun tellisfasaad moodustab ristmiku poole hoonest reserveerituma mulje. Tellise kõrval kasutasime betooni ja puitu – täpsemalt nn kivipuud, mis ajas loomulikult halliks tõmbub. Meie jaoks on materjalide aus vananemine ja muutumine arhitektuuri loomulik osa. Varikatusealune puitfassaad ja liimpuitkonstruktsioon loovad sooja kontrasti hoone tugevale tellisest kestale.
Hoone on üldiselt lahendatud väga lihtsa ja loogilise konstruktsiooniga, aga lahenduse väärtus seisneb detailide täpsuses ja puhtuses. Oleme uhked liimpuitsõlmede üle, mis on inseneride poolt hoolikalt läbi projekteeritud. Erilist tähelepanu pöörasime hoone akustikale. Tänu õnnestunud lahendustele on võimalik aatriumis korraldada kontserte ja seminare, ilma et see häiriks ümbritsevat õppetööd.
Kõige inspireerivam on olnud näha, kui kiiresti Saku valla elanikud uue koolikompleksi omaks võtsid. On rõõmustav näha, et mänguväljakud on pidevalt kasutajaid täis ja spordiväljakud leiavad aktiivset kasutust. Intensiivne kasutus kinnitab põhimõtet, et avalikus ruumis peab kasutama vastupidavaid materjale ja mööblit. Me loodame, et avatud ja kutsuva keskkonna kaudu kasvab side kohaliku kogukonna ja kooli vahel.
Mastaapne, kogukondlik, geomeetriline
Suurim väljakutse oli mastaap ja logistika – kuidas mahutada 11 000 m² pinda ja spordirajatised nii, et säiliks hubasus. Maapinna loomulik kalle tekitas olukorra, kus maja kõrgus varieerub igal küljel, muutes hoone olemuse dünaamiliseks ja inimmõõtmeliseks. Kuna koolihoone asub kahe maantee servas, siis meile oli oluline luua turvaline ja linnalik õpikeskkond, mis toimiks kogukonna südamena ning mis ei oleks kõrgete taradega piiratud. Harjumuspärase laia parkla asendasime ringliiklusega puudesalu vahel, et säilitada ala loomulikkus.
Koostöö tellija ja projekteerijatega oli väga töine ja edasiviiv. Suure avaliku hoone puhul on alati väljakutse tehniliste nõuete mahutamine arhitektuursesse kontseptsiooni nii, et hoone ruumiline terviklikkus säiliks. Oleme rahul, et vald viis paralleelselt projekteerimisega läbi haridusreformi, muutes kavandatava hoone 5.-9. klassi kooliastmele. Nii on igal Saku lapsel võimalus läbida eri kooliastmed selleks omases õpperuumis. Koostöö Nordeconiga oli professionaalne ja lahendustele orienteeritud. Nad tulid tehniliselt nõudlike lahendustega hästi toime ning aitasid kaasa, et hoone valmiks tähtaegselt ja kvaliteetselt.
Kasutasime wienerbergeri fassaaditelliseid, et luua hoonele väärikas ja kestev fassaad. Klinkertellise valisime pikaajalise vastupidavuse ja hooldusvabaduse tõttu, aga ka seepärast, et see seob uue hoone Saku ajaloolise tellisearhitektuuriga. Läbi kolme korruse ulatuva spordisaali välisküljed on kaetud valge tellisplaadiga, mis on orientiiriks siseruumis ringi liikudes. Ülevärvitud tellisplaadiga saavutasime skandinaavialiku modernismi tunnetuse, kus oluliseks on materjali struktuur ja ausus.
