Intervjuu Tomomi Hayashiga - Kaamose Elu Maja arhitektuurse lahenduse autoriga
Tallinna vanalinna serval – kiviviske kaugusel pearaudteejaamast – tõmbab tähelepanu ainulaadne kortermaja. Koplis on äsja valminud Kaamose kolmeosaline Elu Maja, mis integreerib julgelt kaasaegse arhitektuuri ajalooliselt rikkalikku keskkonda. Viiekorruseline, kokku 32 korteriga maja on projekteeritud HGA / Hayashi–Grosschmidt Arhitektuuri poolt, mille mainekas büroo suutis realiseerida pealinna südames.
Projekt on meile väga oluline, sest 3-osalise hoone kõige nurgapealsemat fassaadi katavad meie Urban Frederiksberg L-profiili katuse- ja fassaadikivid.
Tegime sel puhul väikese intervjuu hoone arhitektuurse lahenduse autori Tomomi Hayashiga. Tomomi on Eestis alates 2001 aastast resideeruv ja praktiseeriv Jaapani arhitekt, kes samuti töötab ka õppejõuna Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudis.
Kaamose Elu Maja puhul oli tegemist kutsutud konkursiga, kuhu esitasime kavandi, mille märksõnaks oli kolmik. See tähendab, et eesmärgiks oli luua 3-osaline hoone, mis sobituks ümbritsevasse keskkonda ja jälgiks alal kehtestatud detailplaneeringut. Kuna varasemalt oli sellel konkreetsel alal 3 erinevat hoonet, siis sai see sama idee võetud ka eesmärgiks - anda hoonele 3 erinevat karakterit, 3 nägu, mis samas üksteisega kokku sobivad. Soov oli ka maksimaalselt ära kasutada detailplaneeringus lubatud võimalusi, seda ka hoone kõrguse ja mahu liigenduste osas. Tegemist on väga erilise ja võib öelda, et ka kalli projektiga, kus ühe konkursi raames tuli luua justkui 3 erinevat projekti.
Soovisime nurgapealse hoone osa teha silmapaistvama, mistõttu Urban L-profiili katuse- ja fassaadikivid tundusid selleks hästi sobivat. Kuna mulle oli varasemast tuttav COBE Architects’i projekt Krøyers Plads Kopenhaagenis, siis mõjutas see toote valikut. Mulle avaldas muljet toote kare pind ja ebatasasused.
Eriti imponeeris mulle toote horisontaalne struktuur, mis meenutab piirkonnas levinud puitlaudist. Eeliseks veel see, et saime kombineerida naturaalse puidu välimust põletatud tellise vastupidavusega. Lisaks on sellel materjalil iseloomu, mida me just selle nurgapealse hoone osa jaoks otsisime. Ja kuna Urbanit ei ole ümbruskonnas seni veel kasutatud, mõtlesime teistest erineda ja näidata midagi teistsugust seni tehtust. Võib öelda, et oli mitmeid põhjuseid, miks just Urban sai selle nurgapealse hoone fassaadile valitud.
Nurgapealse hoone osa muudab eriliseks ka asjaolu, et lisaks Urbani kasutusele, on ka hoonesse sissepääs tehtud Kesk-Kalamaja tänava poolt ehk hoone otsast, kui ülejäänud sissepääsud on Kopli tänava poole.
Pidime arendajat ikkagi veenma selle fassaadimaterjali kasutamises, sest savist valmistatud ehitusmaterjalide kasutamine Eestis ei ole laialdaselt levinud. Otsustavaks sai lõpuks ventileeritava fassaadi ja mehaanilise, mitte kleebitava kinnituse eelised koos esteetikaga.
Täna hoonet vaadates olen tulemusega väga rahul! Urban materjali kasutus annab hoonele erilise ilme, mida me taotluslikult otsisime.
Muidugi on meil veel õppida ja me ei tea täpselt, mis võimalusi annab veel selle materjaliga luua, ent oleme planeerimas juba järgmist projekti, kus kõik 3 arenduse hoonet kaetakse Urban katuse- ja fassaadikividega. Kahe värvi osas oleme juba otsuse teinud, kolmanda värvi osas ootame veel tootjalt spetsiaalse värvitooni saavutamist.
Uue planeeritava arenduse puhul nagu ka Elu Maja puhul, on oluline, et majad sobituksid ümbritsevasse keskkonda, sest piirkond on samalaadne. Kuna krunt asub puitfassaadiga madalate majade ja paekivist suurte tehasehoonete vahel, siis Urbani katuse- ja fassaadikivide rustikaalne pind ja mastaap loovad sujuva ülemineku puitfassaadiga puitmajadest laotatud kivifassaadiga tehasehoonetele.
Tomomi Hayashi HGA / Hayashi–Grosschmidt Arhitektuur
Heida pilk peale ka meie teistele referentobjektidele
