Oleks selliseid ausaid ja selgrooga ettevõtteid rohkem, siis lõpeks sõda ka ilmselt kiiremini.
Kahjuks on see nii, et paljudele firmadele on Vene turg elu ja surma küsimus. Väga-väga kurb, et see sõda ei lõpe.
Teie tehase sulgemise tõttu kannatavad ilmselt ka koostööpartnerid, kel on nüüd teie arvelt üks klient vähem.
Meil on praegu laos 17 miljonit kivi – need tuleb laiali vedada. Transport käib tegelikult, sest me ju müüme iga kuu. Kukkumine on suur, aga kui mahtusid vaadata, siis müügimaht on meil 2018. aasta tasemel. Lihtsalt järgnevatel aastatel, 2019–2022, kasvasime hästi jõudsalt.
Aga muidugi kannatavad ka partnerid – me ei osta enam kohalikku liiva; hooldustööd, mida osaliselt sisse ostsime, vähenevad ja nii edasi.
Kuidas personal halva uudise vastu võttis, kui kevadel kuulis, et järgneb paratamatus ja tehas tuleb seisma panna?
Nagu mainisin, oli meil 31. augustil Jäägri Grillis suur pidu. Andsime pikaaegsetele töötajatele üle väiksed mälestusplaadid, jagasime kingitusi. Selle õhtu jooksul tuldi minu juurde mitmel korral ja öeldi, et oleme olnud väga hea tööandja, oleme üles ehitanud hea tiimi. Kõik, kellega rääkisin, lubasid kindlasti tagasi tulla, kui ainult tehas taaskäivitub. See oli sõbralik lahkuminek. Mitte ühtki rusikat taskus, mitte ühtki halba sõna. Nuttu ka polnud. Me informeerisime töötajaid tekkinud olukorrast mai lõpus ja kõik mõistsid paratamatust. Kõik nad töötasid selle kolm kuud veel meie heaks, mitte üks inimene ei lahkunud – ise arvasin, et pärast koondamise teadet joostakse laiali, aga meiega oldi kuni lõpuni lojaalsed. Oli hea tunne olla osa sellisest meeskonnast.